Solaris (Must Reede)
Hommikused uudistevoog tõi meeltesse Solarise. Uus lavastus oli uudiste järjekorras kolmas, mille Google telefoni ekraanile valis. Solaris on mu teadvuses esmalt üks film kuid selgub et allikas on raamat. Otse loomulikult on head filmid pigem pärit raamatutest. Naljakas on vaadata mis moodi see maailm kokku klikib. Linna täitis päevatõusu udu. Päike tõusis ja udus peegeldusid imelised värvid mida on keeruline sõnadesse panna kui ei ole näinud. Lihtsalt on lummav, müstiline valgus ja kuma. Umbes sama müstiline elamus kui kunagi jäin vaatama raekoja platsil kuu tõusu kui kõrvaklappides oli . Nüüd oli kogu linn nagu tundmatu planeedi pind - jahe, soe niiskus raagus puudue ja ühe tõusva tähe valgusega. Üle silla jalutas tuttava siluetiga naine kahe koeraga ja ilmselgelt nautis seda jalutust. Võttis taskust mobiili et tabada kaduvosa hetkest. Vist selle nägemise pärast mu peas hakkas trummeldama lause «Igavene elu on nagu kunstlill kalmistul». See hetk tundus kuidagi parem kui kiriku jutlustatud igavese elu lubadus. Pargi servas vilkusid hommikused koristusautod selle imelise valguse taustal. Seisid, kolm valget oma vilkuritega. Riisusid kokku viimaseid lehti mis mustades kilekottides kuhjusid nõlvale.
Vana anatoomikumi ja Tähetorni vahel jalutavad vähesed. Mõni üksik hommiku imetleja ja regulaarsed koerte jalutajad. Noor tüdruk tiirutab ja proovib koguda endasse praegust hetke, päästab sama moodi oma telefoniga midagigi praegusest sekundist nagu too tuttav koeraga jalutaja. Hommik on kultusfilmilik. Isegi selle algustiitrite Bach kõlaks siia pilti ideaalselt. Kõrvad ja silmad saaks aru millest jutt Ma ei teagi kumba heli ma hetkel eelistan. Varem kogetud lummust või pühalikku igatsust? Siiski, sellisel hetkel ei pea endale korraldama gallupit et selgitada välja võitjat. Kõik mahub ühte punkti, ei ole aega ega ruumi ja kogu gravitatsioon laseb sinust korraks lahti.
See vilksatus viis mõtted eemale ja peale pisikest pausi pidin vajutma ❤️. Aeg ja ruum saabusid mõõdetamatu kiirusega tagasi.
Mingi teatav iroonia kumas vastusest läbi. Õnneks ei olnud kaamera sees ja ta oleks näinud mind palitus. Valmis täitma üht teist kohustust, mis oli mul päevad varem juba võetud. Ma ju tavaliselt kunagi ei sattu siia piirkonda. Minu harjumuspärane hommik on teisest ooperist ja teisel pool jõge.