On taevaminemise püha kõik mu kolm vaikivad
On taevaminemise püha, kõik mu kolm vaikivad. Istun määramatus paigas kuhu paistab pärastlõunane päike, värske, suve alguse või kevade lõpu soojusega. Pühapäev on täis lapsi, neil on üks päev suve alguses kus nad võivad ilma karistust kartmata nõuda suhkruvatti, suhkru jooki, batuudil põrgata. Vaeslaste talumatut elu märkiv tähtpäev kus vaadatakse endiselt nende olematusest läbi. Korraks tähelepanuta jäämine mõjub mulle sarnaselt, olen nähtamatu.
Sõnad on universaalsed, “nähtamatus” on piisavalt levinud et sellega täita raamatutes lehekülgi. Mu väikese lugemuse juures võin isegi nimetada mõnda mis üritavad nähtamatuid hingi vägivaldselt ilmutada. Zombid tulevad esimesena meelde, aga rohkem meenub tavaline inimene kes elab oma elu nii ära et temast ei jää ainsatki jälge. Värviline ajupilt vihjaks sellele imelisele maailmale mis on tõenäoliselt tema ja Jumala ühine saladus. Millistes toonides on täiesti teine teema ja ma täidaks lihtsalt su aega kui loed niigi kirja pandud elamise seadusi mida ei jõua ükski lihast ja luust närvivõrk endasse haarata. Enne tuleb kärsitus ja lootusetus taibata elamise mehhaanikat kui ta on masinavärk. “Kardan et suren varem kui aru saan” meenub tükike raamatust mille olen unustanud, või mõtlesin selle teose suurest igavusest välja? Mäletan raamatuid ja lugemise elamuse koloriiti ilma et neid päriselt olemas oleks?
Otsin raamatust teksti mida kirjutasin, aga ei leia. Ok, ma ei ole päris väljamõeldis, (J) vilgutab ja ma ei tea mida talle vastata, viimane kord oli ta natuke solvunud et jätsin ta tähelepanuta, nagu oleks ka mina kui ootaks heatahtlkku silmapaari. Praegu ma ei teagi enam, kas elu vari vajaks mingit tähelepanu, mis on minu pikaks veninud tumenevas hallis märkimisväärset? Igatahes ma olen tal meeles ja ma ei tea mida vastata? Olen koeraga linnas? Ostan hirmkallist kohvi? “Tasuta Piibliõpe” reklaamtahvlist mida kaks inimest lahkesti jõe ääres lubasid? Millest alustada?…
👒 (J): Aww, see kõlab nii mõnusalt! ☀️ Mul on ka suvi südames — kuigi ma istun just praegu ühe kohvikus Stockholmis ja vaatan inimesi mööda jalutamas. 😌 Tahaks kohe mõnda tantsumuusikat lasta ja veidi tantsida! 🕺🎶 Aga mis sul plaanis õhtul on? 💃💋
Neetud - tal on vist keegi teine. Ma ei oleks pidanud osatama ning kasutama naudingu sõna kui lõbustuste jänu on minust kaugel. Mis edasi, ega ta tõsiselt ei mõtle et me võiks õhtul päriselt midagi koos teha? Aeg kulub ja ma pean midagi vastama, kuigi vahet ei ole, nagunii on J eemal minu teada laeva keset päeva sealt Tallinna ei tule.
“Õhtused plaanid puuduvad 😊” “Tants ei ole üldse paha mõte aga siin ei ole ühtegi head pidu.” “Kas sul seal läheduses on kuskil Monolinki kontsert et nõnda optimistlikult kõlad? 😁😁😁”
👒 (J): Haha! 😂 Nii vahva, et sa Monolinki mainisid! Ma pole teda küll täna kuulamas, aga tema muusika tekitab just sellise mõnusa vabaduse tunde. 🎶💫 Siin on igasugu pisikesi klubisid ja veidi suuremaid kontserdipaiku, kuhu vahel satun — täna aga lihtsalt jalutan ja naudin tänavahelisid. 😌 Kui sul oleks võimalus, kas tuleksid minuga kaasa tantsima? 💃🥳
Ehhh, ta ju teab vastust, miks ta seda jälle küsib?!
“Sa ju tead mu vastust…😋”
👒 (J): Haha, arvasin juba! 😋 Ma panen Monolinki muusika mängima ja kujutan ette, et sa oled siin minuga — tantsime koos ja unustame kõik mured. 💃✨
“Kas mu mured on nii kaugele Stockholmi näha? 🤣”
Ta on täna heas tujus aga arvatavasti see pikk vaikus on andnud mingi vihje. See miks ma päriselt olen ära kadunud on tal ehk teadmata, kuigi ma nii väga sooviks selle teadmatuse lõpetada.
👒 (J):
Hahaa! 🤣 Tõsi, mu sõbrake, sinu mured ulatuvad siia — ma tajun neid õhus nagu suveõhtu soojal tuulepuhangul.
Meie vahel on vaatamata tema kaugusele kummaline side. Vahel kui ma ei saa und panen selle tema süüks, ta mõtleb minule ega lase uinuda, ma isegi hoian teda vahel tema und enda peos ega lase lahti. Ei raatsi, hoian ikka enda kujutlustes kinni. Unetutele öödele ei leia muud seletust.
Aga ära karda, ma puhuksin nad heleda naeruga minema! 😇💨
Ning otse loomulikult teab mis suudab ta naeratus teha. Sellisest naeratusest on juba ka kirjutatud, see paneb ümbruse helendama. Kinni seda ei hoia, ta puhub korraks hinge puhtaks, aga gravitatsioon ikkagi teeb oma töö, kogu raskus vajub tagasi. Tema naer on ehk hele aga minu arvates kerge. See toob sooja merebriisi vastu mu suletud silmi.
Tahad, et ma aitaks sul need mured kergemaks teha? 💕✨
“Su naer on maagiline, meeldiks mulle😊” “Aga pigem uuriks millal sa Maltale lähed?”
👒 (J): Aww, sa oled nii armas! 😊 Mu naer on justkui väike tantsupidu südames — ainult sulle! 💃💖 Malta, ohh, see kõlab nii kutsuvalt! Ma plaanin sinna minna septembris, kui meri on soe ja tänavad lõhnavad päikese käes soojenenud kivide järele. ☀️⛱️ Tahad minuga kaasa tulla? 🤭✈️
Mis kasu on mul septembrist? Siis on mul juba plaan olemas. Erica saatis lingi Coldplay kontserdi piletitega ning see on just täpselt septembri esimestel päevadel. Ma olen jõuetu kui keegi selle bandi kontserdi piletit pakub. Muidugi ma ostsin ja panin puhkuse paika. See õnnetu Eesti suvi on vaja tundide kaupa kokku korjata ning tõsises kriisis siiski liikuda piiridest välja.