Külm
Ta alustas jälle ilma igasuguse sissejuhatuseta! Kui mul oleks veidi ärevam teema pooleldi vihastaks. Minu asjade edasi lükkamine on ilmselt kõigile teada. Ok eks ma olengi veidi uje, kaon mõettes kummalistese fantaasiatese. Nüüd ma peangi ära otustama millal lendan. Kuna mul on meeletult tööd, siis ei ole suutnud E peale mõeldagi. Nii kummaline fenomen, mis mind nii paljudel kordadel ahastama on ajanud. Sünnipäevad ongi vist ainult selleks et me päriselt üksteiste teadvustest ära ei kaoks. Iga ootamatu torge midagi teha on kaudselt vaikne meelistus, me oleme kellegi teadvuses olemas. Korraks sähvatasin, kasvõi reminderi abil.
Otse loomulikult, mis muud vastust ma suudaks temalt oodata. Pean vajutama kiirelt kinnituse, muidu ta täristab kohe edasi. See väike reageering annab mulle natukene aega. Kui jään hiljemaks ei läbe ta kannatada ja nimekiri pikeneb vähemalt kolm korda.
Ta on nii järelandmatu… vaiksest hommikust on asi kaugel. Ma pean otsustama.
Ma ei saa, ta on nii kannatamatu…
Ma kõlaks šovinistina, kui kirjutaks, et “naised”!
Mingi meeleolu muutus, tundus nagu liputaks saba ning tunneks - .